Simuna kandi ajalooga on tegelenud tuntud kodu-uurija Heino Ross, kes arhiivimaterjalide
põhjal on tõestanud, et kooliharidust anti Simuna kihelkonnakoolis (tol ajal Katkuküla kool)
juba 1690. aastal. Tema poolt kogutud andmetel, mis on kogutud kooli kroonikasse,
põhinebki järgnev tagasivaade kooli ajaloole. Kooli asutajaks oli pastor Schvieger, esimeseks
köstriks aga tõenäoliselt Elias Reinhold. 1698. aasta visitatsioonis märgitakse ära laste head
lugemisoskust. 1754. aastal mainitakse köstrina Andreas Jecki, tema järglasena Otto Steini.
1786.a. paiku kooli töö seiskub mõneks ajaks, kuid sel perioodil luuakse kihelkonda mitmed
külakoolid. Esimese külakoolina asutati 1756.a. Lasinurme, siis 1786.a. Padu, Salutaguse,
Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787.a. Koila, Sootiigi,
Hirla, Kurtna koolid. Tuntud koolimehe Villem Normanni (1812-1906) tegevus algas 1832.a.
mil ta tuli kihelkonnakooli köstriks. Tema ajal sai kool 1836.a. uuesti ametliku kinnituse ja
töötas pidevalt 52 aastat. Selle ajaga andis kool täiendava hariduse 563 õpilasele, kellest 99
sai koolmeistriks. V. Normann oli ka kirjamees ja õpikute autor, Simuna esimese talurahva
laulukoori looja 1832.aastal. Tema eestvedamisel luuakse veel 6 külakooli: 1837.a. Rohu ja
Venevere, 1838.a. Avanduse ja Edru, 1852.a. Mõisamaa, 1884.a. Nadalama. Seega tekkis
kihelkonda 22 kooli. Normanni kool lõpetas tegevuse 1886.a.venestussurve tõttu. Järgmiseks
koolielu edasiarendajaks oli Noorsoo Kasvatuse Selts, kelle majandamisel alustas Simunas
tegevust kõrgem kool 1907.a. Mihkel Leesmanni majas Juhan Juksare juhatamisel. Selle kooli
lõpetanu võis töötada vallakooli õpetajana või vallakirjutajana ning valdas vene ja saksa keelt.
Noorsoo Kasvatuse Seltsi poolt ehitati ka 1908.a. koolimaja, kus toimus pidevalt õppetöö
kuni 1997. aastani. 1918.a. oli koolis 175 õpilast, 1920.a. jäi kool Haridusseltsi alluvusse.
Aastatel 1913-1918 tegutses Avanduse 2-klassiline vene kool, kus õpetati ka aiandust,
laulmist, võimlemist ja käsitööd. 1938.a. alustas tegevust mõisahoones Avanduse 2-aastane
põllutöökool. Kool tegutses kuni 1955 aastani, mil ta viidi üle Kehtnasse. 1940. aastast algab
Simuna kooli elus mitmeti keeruline periood, mis kestab 1988. aastani. See etapp sisaldab
sõjaaega 1941-1944, mitmeid koolireforme, protsentomaaniat. 1954.a hakati rajama
kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Simuna kooliaias kasvatatud gladioole
hinnati Moskva Rahvamajandussaavutuste Näitusel medali vääriliseks. Ka aastatel 1995-1997
on kooliaed võitnud Tootsi peenra konkursil eripreemia. 1965.a. valmib kooli juurdeehitus 8
klassiruumiga, mis andis võimaluse aineklasside sisseseadmiseks ja õpetajate töötingimuste
parandamiseks. Järgmine juurdeehitus koolimajale saab valmis 1997.aastal ja selles paiknevad
viis klassiruumi, söökla, õpetajate tuba, mitmed muud ruumid. Aasta hiljem avatakse ka uus
täismõõtmetega võimla. 2004.a paigutatakse kooli ruumidessse lasteaed, 2005.a alates
ühendatakse mõlemad asutused lasteaed-põhikooliks nimetusega Simuna Kool. 2004. a
sügisest on poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks renoveeritud õppetöökoda. Avanduse ja
Väike-Maarja valdade ühinemisel riigi poolt eraldatud nn.liitumisrahast kasutati 1,3 miljonit
krooni Simuna Kooli renoveerimiseks. Vahetatud said maja keskmise osa aknad, paigaldati
keskküte, remonditi koridorid. 2007.a sügisest toimib e-kool.